03.54. Ma kahtlen. Mitte otseselt ühes asjas. Kõiges. Olen häiritud. Kas ma olen ärkvel või magan. Kõik on robotlikult üksluine. Laev maabus ja meil on vaba õhtu, suundun hiljem välja jalgu sirutama. Kuid enne pean paaris asjas selgusele jõudma.
12.30. Raisk. Ärkasin põrandal. Ma ei mäleta, et oleksin magama jäänud, kuid siin ma olen, endiselt eilse öö meelevallas. Jätsin Sheilaga hüvasti, ta oli hea reisikaaslane. Fjorelil õnnestus ennast ülemuste ja Monica eemalviibimist ära kasutades oksendamiseni täis juua ja üldjoontes oli hea näha kõiki lõpuks rõõmsate ja naervatena. Atal, sa oled head tööd teinud, sa õpid neid järjest paremini jäljendama. Paneb mõtlema, miks ma üldse üritan. Mul on kõik, mida vajan, siinsamas. Aga see pole päris. Kuid mis see siin on? Ärkvel olles on endiselt raske ette kujutada, mis on ehtne ja mis mitte. Seda näeb asjaolust, et ma vastu hommikut Monica peale jõudes ära vajusin ja vaid väga põgusalt lahtiühendamist mäletan. Ma olin kaine. Ümber kukkumine tuli väsimusest. Kuid mõte püsib - ma jäin virtuaalsetel põhjustel mängusiseselt magama, ärkasin põgusalt vaid seniks, kuni Atal mind lahti ühendas, käskisin tal vait jääda ja magasin ennastunustavalt edasi. Poole tunni eest virgudes veetsin esimesed viis minutit arutledes miks ma kapteni eluruumides olen. Mitte ainult pole ma sentimentaalseks läinud, vaid ka hajameelseks.
17.00. Rymon tegi järjekordse kameeleonkanga-katse. Läbimurre on lähedal. Uurisin kuidas tal läheb. Mees on endiselt väsinud. Mitte väga jutukas. Hästi minevat. Ma teadsin, et tema käest küsimine poleks hea idee, aga tegin seda ikkagi. Arvutimäng…ta vaatas mind Pilguga mis pani mind vabandama ja rutakalt lahkuma.
Üldse, miks tal nii kaua läheb? Kui nii jätkub jõuame enne kohale, kui ta valmis saab.
19.00. Küsisin ka kapten Treki käest kas me elame arvutimängus. Ta vaatas mind sama pilguga kui Rymon. Võtan seda jaatava vastusena.
23.00. Kuradile kohvipuudus.
23.18. Mind oodatakse homme hulluarsti juurde. (sarkastiliselt) Õnne ja rõõmu.
Selle vaatenurga alt on laevakaaslastele filosoofiliste küsimuste esitamine suhteliselt nagu seks kaaluta olekus – esmapilgul tundub väga hea mõttena, aga praktikas viib piinlike olukordadeni, tekitab oodatust suurema segaduse, kaebamise korral kaotad reputatsiooni ja pead ülemustele aru andma.
No comments:
Post a Comment