06.00 Mul on kahju, et ma kunagi tema truuduses kahtlesin. Rymon on hea mees. Ja ta on heades kätes.
Olen oma otsuse teinud. Laev on hüperruumi sisenemas. Mina lähen sellega kaasa. Hiilgusse või hauda. Ma soovin tõde, enne, kui mu mõistus lõplikult ära läheb.
Ma olen varemgi koomas olnud. See ei valmista mulle hirmu. Miks ma siis magada ei saa?
Andsin kõik vähegi ebatarviliku ära. Tõstes Laruu koloonia elatustaset tõstan ma ka oma meeskonna heaolu, kes on ometi ju minu vastutusel. Ma hakkan mõistma, mida Rymon silmas pidas, kui ta ütles, et jääb Maraga minu meeskonda ka siis, kui ma olen kaugel eemal.
Selle ühe päeva jooksul on sapiensid näidanud üles rohkem inimlikkust, kui ma kogu ülejäänud reisi vältel kogenud olen. Usun, et siis, kui ma tagasi jõuan, on Valiri impeerium kõik vabad alad vallutanud ja siis näeb, kas mu teooriad paika peavad. Loodan, et ma ei pea kunagi naasma. Kes teab, mis mind selles uues ajastus ees ootab.
06.41 Hüvastijätt jättis lääge maitse suhu...kuid on lohutav teada, et keegi mind mäletama jääb. Või...arvestades sapiensite kiiret kohastumisvõimet unustab ta mu õigepea ära, nii nagu ta paistab olevat unustanud oma kunagised kolooniakaaslased ja asjaolu, et Mara oli kord humanoid...kuigi ausalt öeldes tundub olukord pigem vastupidine. Rymon keeldub mõistmast, et Mara on shagal. Kuid jah...sapiensitel pole aega leinata. Vähemalt tegin üheselt mõistetavaks, et ma ei tule tema eluajal tagasi. Nii on parem.
No comments:
Post a Comment