Taustast enne lugemist

Antud blogis esinev tekst on inspireeritud rollimängust.

Kes: Kapten Alaya Engel
Kus: Mööda Linnuteed.
Millal: 67101 67871 67872 Peale Maad
Kellega: Sapiensist biokeemik Rymon Mesonesi ja tema inimkatseid üle elanud noorema õe Maraga. Üksi
Miks: Leidmaks vana hequrade tulnuktsivilisatsiooni ja saamaks vastuseid elu, aja ja olemuse küsimustele.

Füüsikud ja loogikahullud on teretulnud kuni nad liiga valjult pead vastu seina ei tao.

Wednesday, December 15, 2010

24.12.67.101AE

07.33. Rymoni vaimse seisundi kohta puudub üheselt mõistetav teave. Ta tundis huvi ümbritseva ja endaga toimunu suhtes, kuid tabasin põgusalt koos veedetud aja jooksul tõsiseid kahjustusi meele-elundites, koordinatsioonivõimes ja kohatise neelamisrefleksi puudulikkuse. Ta väsis kiirelt ja kaotas vähem kui kümne minuti jooksul uuesti teadvuse. Jätsin Rymoni Atali valve alla magama. Minu ainsaks hirmuks on, et mehe segamini löödud ajutegevus mingil moel tema immuunsüsteemi - valgeliblede toodangut, pärsib ja teda shagaliviirusele vastuvõtlikumaks teeb...siis kui see asi tema voodi kõrval valves seisab. Kas mees ei teavita endale, et iga Maraga veedetud hetk on tulega mängimine?
Mara naases tagasi oma kookonisse. Käisin seal. Ruum lõhnab nagu shagalipesa. Kookon tundub olevat tehtud vastupidavast nahast ja limast, mahult suurem kui maabumiskapslid. Mara lahkus oma venna juurest väga ootamatult, mis paneb mind imestama. Järsk mediteerimisvajadus? Kasvuvalud? Mul on tekkimas teatud...kahtlused...seoses selle kookoni tegeliku sisuga.

8.15. Kui tagasi mõelda pole Rymon Mara ärkamisest alates rõõmsamaks muutunud. Muidugi, ta pole praegu, hm, parima tervise juures, aga meenutades viimast kahte kuud ei mäleta ma meest naeratamas.
Inimene on vaimselt paindlik olevus. Me olime Maa-aegse elustiku valitsejad, ellujääjad, tänu oma kohanemisvõimele. Isegi praegu...pole inimene välja surnud, vaid aeglaselt muundunud, edasi arenenud. Kuid see kohanemisvõime...viib olukorrani, kus iga elumuutev sündmus osutub kogejale oodatust vähem mõju avaldavaks. Nii nagu sõdur ei pruugi oma divisjonist ainsa ellujääjana väljumisel psühholoogiliselt puruneda ja läheb viimaks eluga edasi, nii ei pruugi ka isik, kelle elutöö või -unistus on täitunud, leida sellest õnne ja nii suundub taoline isik uusi eesmärke vallutama. Iga kogemus tuimendab meelt ja omab oodatust vähemat mõju, keha naaseb ekstreemsetest rõõmu- ja kurbuseväljadelt tagasi neutraalse meeleseisundini.
Lähtudes sellest loogikast, kas sapiensid, kes on inimestest veelgi kohanemisvõimelisemad, on lisaks leinale suutmatud tundma ka õnne? Suutmatud hoidma ennast tundeäärmustes kauem kui paar minutit korraga...

Sunday, November 21, 2010

23.12.67.101AE

02.38. Rymoni ajukahjustus on muret tekitav. Paraneb ilmselt. Pidasin just näost näkku vestlust shagaliga. Ma pean Mara käest otse küsima, kas ta suudab mõtteid lugeda, selle olendi ligidus tekitab jätkuvalt tunde, et mu pea on tuulekoda. Mis sai minu telepaatiavõimest? Huvitav, see pole ennast rohkem avaldanud. Tahaks teada, kuidas Mara mõistus töötab.

Olen ma Rymonile kunagi viga teinud? Kui välja arvata kägistamine. Ja hüperruumihüpped. Igaljuhul ta kardab mind ikka veel. Näib, et selline suhtumine ülemustesse on sapiensite seas normaalne. Täiesti mõistetav, arvestades, kes tema endine kapten oli. Rangelt öeldes on Rymon tsiviilisik – tal pole militaarranki, ega -väljaõpet, ometi on see mees alandlikum kui nii mõnedki kapralid keda ma omal ajal tundsin. Eeskujulik sõdurikandidaat või üledoos lahjendamata pugemist? Kuid mees on oma alal arukas, seda peab tunnistama. Mis loeb peale kuuleka andekuse? Pime käsu täitmine on ainus, mida talle ette heita. Ma usun ennast vajavat liitlasi, mitte alluvaid.

Olles Marat lähedalt näinud soovib osa minust, et Rymon ei elaks pikka ja õnneliku elu – nii saaksin selle rüvetise siit maailmast varakult kustutada kuni mu jõud temast veel üle käib. Mara on oma liigikaaslaste suhtes ohtlikult empaatiliseks muutunud. Oleks viga teda kauemaks nende ligidusse jätta, või ta reedab meid. See tüdruk on relv, nagu tuumapomm mis valedes tingimustes lekkima hakkab ja siis plahvatab. Kui ma saaksin Mara küüniste ehituse teada oleks see läbimurre turvise- ja kosmosereisi teaduses. Kuid teda ei saa nii kaua siin hoida. Märge endale: Mara surma korral nõuda küünistest proovi võtmist.

04.12. Ma olen tapnud kogu oma keha mikrofloora ja miski mis pole minu organismi otsene osa, ei tule läbi hequrade seinte ega konverteeru energiaks. Tekkib huvitav küsimus – miks energialiinidele astudes minust seinale poolseedunud toidust plekk maha ei jää?

15.10.
Käiku jõudmine peaks seekord kerge olema – kiirelt sisse, kiirelt välja. Mõtlesin, et au naturale planeedile laskumine säästaks kogu riietumisega kaasnevast frustratsioonist. Aga liiv läheks…noh. Kohtadesse. Jah, liiv...see pole hea mõte. Ning kameeleonkangata ei jõua ma kaugele.

17.16. Infoallikas tõstatas võimaluse, et hüpperruumihüpped toimuvad läbi aeoni. Kui mõtlema hakata, siis ma ei tea, kui palju aega nende hüpete ajal laevast väljaspool möödus. Leida moodus enda potentsiaalse energia kindlaks määramiseks. Leida moodus võrrelda seda tavalisse hequrasse kätketud energiaga. Kombata oma keha piire. Uurida kaardistatud sektorisse naastes planeetide asetuse järgi kas me oleme nende hetkeliste hüperkiirenduste ajal päevi, kuid, aastaid kaotanud.

18.00 Mõlemad magavad. Ma olen laeva peal üksi. Peaksin oma meeskonda vähem enesestmõistetavalt võtma. Nad said ometi minu tujude tõttu peaaegu surma. Heh. Kas ma kutsusin neid just ,,oma meeskonnaks’’? *imestunud*

Paljastunud sündmuste valguses tundub mu eilne sissekanne naiivne...ja irooniline. Ma kutsusin jumalat appi ja mulle vastati. Seejärel lükkasin pakkumise tagasi. Niisiis, sina, Pimedus, kui sa mind kuuled, jäta jahtimine.. Sa tekitasid minus hetkeks lootust, kuid see on kõik. Ma...ma tean, et sul pole midagi pakkuda. *tuhmilt*

And now, for something completely different:
Clio pühapäeva töö.
Not as epic as expected but it started out as something else entirely.

Monday, November 15, 2010

22.12.67.101AE

0.00. ...viiekümnes päev...


And now for something completely different: Clio kehalise tunnitöö.
(Mitte et ma tegelikult vihane oleksin, emotsioone on lõbus joonistada ja mängida)

21.12.67.101AE

23.58. Andke andeks. Andke andeks. Ma vedasin teid alt. Ma tahtsin…soovisin…lihtsalt…miks ometi? Ma tean. See on hequrade süü. Et nad unustusepõhja vajuks. Jumal, või keegi. Kõrgem olevus. Ükskõik kes sa oled. K-kui sa oled olemas, kas sa kuuled, palun! Palun luba mind tagasi! Ma ei taha siin olla. Ma ei taha elust palju, ma tahan neid tagasi! *hääl murdub summutatud nuukseteks*

21.12.67.101AE

14.23. Sain heita esimese pilgu tundmatule planeedile. See on elukõlbmatu. Miks peaks keegi vaevuma sinna koloonia rajamisega? Ehk hequrad…maeitea…,,kaevandavad’’ sealt energiat? Planeedil on tohutu seismiline aktiivsus, aga ma ei näe märke millestki muust kasulikust. Selline vulkaaniline taevakeha omab ilmselt suurtes kogustes vulkaanilist teemanti ja tardkivimeid, aga ei midagi muud kasulikku. Energiast koosnevatele olenditele on kalliskivid niikuinii vaieldava väärtusega, kui tegu pole just hequrade kristallidega. Vaevalt seal midagi alles on. Ometi püüdis Atal kinni pilte varemetest. Kuidas see võimalik on? Kas ei peaks need ammu maavärinate tõttu kokku kukkunud olema? Hequrade varemetel peab olema automaatparandussüsteem, nagu Monical.
Sellest tuleb kiire mission. Alla, sisse, välja, nii vähe tähelepanu kui võimalik maksimaalsete turvameetmetega.

16.05. Kuidas Valiri sapiensid nii kaua elus püsisid? Võibolla õnnestub mul peaarvuti juures automaatparandus käivitada, luua side selle ja meditsiiniarvuti vahel, minna ning nende käest järgi küsida? Kuivõrd kindel saan ma olla, et nad olid ehtsad, mitte sealse AI poolt loodud- ei, sellel poleks mõtet. Valiirlased olid elus, terved. Ehtsad nagu kivi. Neist saaks hea täiendus sellele laevale - huvipakkuvamad kui tavalised sapiensid. Lähen neile järele mil vähegi võimalik, oletades, et nad vastu peavad.

16.12. Huvitav. Ma olen steriilsem kui pudelitäis piiritust. See keha ei lõpeta hämmeldamist. Arvan, et energia on hävitanud kõik mida ei saa kõige kitsamas tähenduses ,,minu kehaks’’ nimetada. Bakterid suu- ja kõhuõõnes, surnud keharakud, mikroelu naha pinnal – läinud. Paras neile, ma ei hakka seda ainurakseloomaaeda igatsema. Ometi võiks see olla vastus haigustele ja shagaliviirusele, kui seda kunstlikult esile õpitaks kutsuma. Saan varsti teada. Iga asbekt hequradest võib inimkonnale kasuks tulla ja kõik vastused ootavad mind seal all.

16.30.
Ülevaatus peegli ees kinnitas asjaolu, et tunnelis saadud vigastused on täielikult paranenud, arme jätmata. Oletan, et samalaadne regeneratsioon hakkab paarikümne aasta pärast ka vanaduskortsusid edasi lükkama. Igavesti nooruslik ja ilus keha?

21.51. Turret või Beretta? Tulejõud täpsuse üle? Mida sina arvad?

22.20.
Plaan. Plaan on ellu jääda, ja kui sa- ei, nii ei kõla õigesti. Me plaanime ellu jääda ja-! Hm.

22.23.
Plaan on lühike ja lihtne - plaaniks on ellu jääda! Kui me ellu ei jää siis sellepärast, et me sõna-sõnalt plaani ei järginud. See kõlbab alustuseks.


And now for something completely different:
Clio füüsika tunnitöö.

Gemm:
Sa aga isegi ei jõua reageerida kui radarile tekib suur punane näitaja.. möirgamise saatel lendavad seinal olevast lögast väga-väga teravad tundlad läbi. Mis läbistavad su enamus siseorganitest.. pea jääb aga puutumata*


19.12. 67.101AE

12.15. Missioon: Veeta reis sihtpunkti väljaspool virtuaalsust. Õppida sundimatu verbaalse kommunikatsiooni teel laevakaaslasi tundma. Uurida miks kameeleonkangaga nii kaua läheb.

12.29. Teisisõnu ma ei taha ennast juhtme otsa unustada.

13.01 Rymon pani mind peale uksest sisenemist kohe riideid proovima. Kärsatasin kogu ülikonna tuhaks. Ma ei pidanud ,,tundma õppimise’’ all seda silmas. Positiivse külje alt õnnestus mul seda enne sünnisärki põlemist kaua töökorras hoida.

16.00
Leidsin laeva mälust ühe lääge seebiooperi. Tundub, et suurem osa filme keerlevad Valiri vallutuste ümber. Need pole kuigi huvitavad. Pumpasin Monica käest infot Ega ma teda ilmaasjata Sloreile saabudes ei installeerinud. Sõdurite erakaustades on huvitavaid materjale.

23.12.
Sisenesin uitmõtte ajel mängu ja mängust Monicasse, seejärel ühendasin ennast sealse virtuaalreaalsuskonverteriga. Kaitsesin sektor kaheksat ühes vanadest sõjasimulatsioonidest. Teised liitusid minuga õigepea. Ma pole siia saabumisest saadik mitme mängijaga simulatsioone läbi teinud. Üllataval kombel tunnen ennast paremini kui nende viimaste nädalate jooksul.

Sunday, November 14, 2010

14.12.67.101AE

03.54. Ma kahtlen. Mitte otseselt ühes asjas. Kõiges. Olen häiritud. Kas ma olen ärkvel või magan. Kõik on robotlikult üksluine. Laev maabus ja meil on vaba õhtu, suundun hiljem välja jalgu sirutama. Kuid enne pean paaris asjas selgusele jõudma.

12.30. Raisk. Ärkasin põrandal. Ma ei mäleta, et oleksin magama jäänud, kuid siin ma olen, endiselt eilse öö meelevallas. Jätsin Sheilaga hüvasti, ta oli hea reisikaaslane. Fjorelil õnnestus ennast ülemuste ja Monica eemalviibimist ära kasutades oksendamiseni täis juua ja üldjoontes oli hea näha kõiki lõpuks rõõmsate ja naervatena. Atal, sa oled head tööd teinud, sa õpid neid järjest paremini jäljendama. Paneb mõtlema, miks ma üldse üritan. Mul on kõik, mida vajan, siinsamas. Aga see pole päris. Kuid mis see siin on? Ärkvel olles on endiselt raske ette kujutada, mis on ehtne ja mis mitte. Seda näeb asjaolust, et ma vastu hommikut Monica peale jõudes ära vajusin ja vaid väga põgusalt lahtiühendamist mäletan. Ma olin kaine. Ümber kukkumine tuli väsimusest. Kuid mõte püsib - ma jäin virtuaalsetel põhjustel mängusiseselt magama, ärkasin põgusalt vaid seniks, kuni Atal mind lahti ühendas, käskisin tal vait jääda ja magasin ennastunustavalt edasi. Poole tunni eest virgudes veetsin esimesed viis minutit arutledes miks ma kapteni eluruumides olen. Mitte ainult pole ma sentimentaalseks läinud, vaid ka hajameelseks.

17.00. Rymon tegi järjekordse kameeleonkanga-katse. Läbimurre on lähedal. Uurisin kuidas tal läheb. Mees on endiselt väsinud. Mitte väga jutukas. Hästi minevat. Ma teadsin, et tema käest küsimine poleks hea idee, aga tegin seda ikkagi. Arvutimäng…ta vaatas mind Pilguga mis pani mind vabandama ja rutakalt lahkuma.
Üldse, miks tal nii kaua läheb? Kui nii jätkub jõuame enne kohale, kui ta valmis saab.

19.00. Küsisin ka kapten Treki käest kas me elame arvutimängus. Ta vaatas mind sama pilguga kui Rymon. Võtan seda jaatava vastusena.

23.00. Kuradile kohvipuudus.

23.18. Mind oodatakse homme hulluarsti juurde. (sarkastiliselt) Õnne ja rõõmu.
Selle vaatenurga alt on laevakaaslastele filosoofiliste küsimuste esitamine suhteliselt nagu seks kaaluta olekus – esmapilgul tundub väga hea mõttena, aga praktikas viib piinlike olukordadeni, tekitab oodatust suurema segaduse, kaebamise korral kaotad reputatsiooni ja pead ülemustele aru andma.

13.12. 67.101AE

13.00. Monica meeskond häirib mind. Nad on otsekui, misasjad, needasamused...topeltgängste-ei, khm. Doppelgängerid. Mu praegune teooria väidab, et Monica salvestistest ei olnud võimalik küllaldaselt teavet saada teatud seoste ja järelduste loomiseks. Mis puutub iseloomudesse. Sapiensilikud. Aga välimus...on ehe. Ehedam kui päriselu. Metall särab pimestavamalt, sammud on kajavamad, AI hääl kõlab kui mesi ja Atal... mis temasse puutub...mul pole enam oma maine pärast muretseda. Võin samahästi ka proovi teha. Uurin mis tal õhtul kavas on.

06.12.67.101AE

12.15. Igal hommikul peale ärkamist kõnnin ma läbi Monica koridoride. Sammud. Jutukaja. Shila ei mõista mind endiselt ja ma pole talle seletada proovinud. Olen jälle snaiper. Puhas leht, alustanud algusest, võimupüramiidi põhjast. Laev suundub Korihtoselt ära, kaugele. Olgu õnnistatud rutiin, mis ei lase hetkegi puhata, korralik elu nagu sipelgapesas. Distsipliin.

18.10 Nägin juhtimiskeskuses Rymoni. Küsisin kas ta Fjoreli on näinud. Mõistsin viga. Parandasin nime Maraks. Ta vaatas mind veidra pilguga. Mara on endiselt masinaruumis. Mida ta seal teeb?

01.12. 67.101AE

14.10. Järele mõeldes paneb imestama, et unenäolugeja töötas, arvestades mu elutegevuse ja ajuaktiivsuse väidetavaid erinevusi ehm, tavalisest inimesest. Tehnikaga ei vaidle. Ehk reageerisin üle? Aga antud teadussaavutuse muljetavaldavatest võimetest olenemata ei oma see minujaoks praktilist kasu. Kulub aega, kuni unenäosalvestajast nähtud rõvedus mu meeltest kustub.
Alustan katsega kohvi musta tee vastu välja vahetada. Söömine nõuab varasemast rohkem enesevalitsust. Maailm näib ebareaalne. Olen ma kindel, et ma ei ole SloreiV2B igapäevaelust moodulit teinud?

Friday, November 12, 2010

30.11. 67.101AE

09.00 Nüüd aitab! Kasutu roostehunnik! Ma pole midagi tarka teada saanud, see vaid paneb mind igal hommikul öösel nähtut läbi elama! Kõik meenub ja ei unune enam ning ma ei taha oma unenägusid mäletada! Ei mingeid unenäosalvestajaid enam, ei kunagi. Märge endale: uurida järgi kas
ajule valgendajat. eksisteerib. Teha kindlaks, et üksgi psühholoog ega sapiens materjalidele ligi ei pääseks. Parem veel, kustutada kogu unesalvestuseksperiment. Missioon ebaõnnestunud.

13.22. M-ma leidsin ta lõpuks. Monica on just kolooniast lahkumas. Shila ei mõistnud mu reageeringut, a-aga ta oli nii…nii. Päris. Särav. O-otsekui tootmisliinilt lahkunud, puhas, uus ja m-mina ja mina oma tolmuste rõivaste ja sakris j-ja otsekui kodutu selle hiilguse kõrval…ei. Rändur, kes koju jõudnud. Võta end kokku, naine, võta end kokku, see on kõigest ajutäis säravaid piksleid.

26.11. 67.101AE

09.10. UCCELLO – olemas. Bara Ferro – olemas. Turret – olemas. Lõhkeained, tehnokiivrid, turvis, raadiosaatjad – neljakordselt olemas. Toit on otsas, murrame sisse! Saadame mehitamata transportsõidukid ees, samas kui Taimond laseriga tee kuplisse vabaks lõikab, kui keegi sisse pääseb varjub koheselt ja teeb kõik, et koloonia kaitsemehhanisme tühistada.

12.15
Valehäire, nad avasid ähvarduste peale väravad. Tee on vaba. Ees ootab…Monica.

01.10.
Kolmas faas: Lõpetada kohvi joomine kolm tundi enne magamaminekut, jätta kruusidesse alati vähemalt sõrme laiuselt tühja ruumi vältimaks vedeliku üle ääre loksumist.

24.11.67.101AE

12.14. Maraga toimub midagi. Ta ei liigu. Rymon ei liigu samuti. Ei tundu mures. Küll aga näib väsinud. Kutsus mind uuesti prototüüpi katsetama. Ta saab selle lähipäevil valmis, ma TUNNEN seda! Mehe kameeleonkangaga jahmerdamine on võtnud oodatust kauem aega. Aga oleme läbimurde ligidal. Praegu on kümnes reisipäev. Naljakas, aeg venib.
Meie auto on täidetud ammunitsiooni ja relvadega, mis ümberkaudsetelt põgenikelt varastatud või bandiitidelt raadatud. Jah, see on mäng – kogu oma realistlikuse juures on alati kätte antud lakkamatult võimalusi oma oskuste lihvimiseks ilma moraaliprobleemideta tapmise läbi. Shila muretses nitroglütseriini ning kui kolooniat lähiajal ei avata murrame sinna väevõimuga sisse. Toiduvarud on otsakorral. Südametud pikajalgsed idioodid.

23.11..67.101AE

12.10. Siseneda teise staadiumi - piirata tarbitud kohveiinijookide hulka viiele tassitäiele päevas.

12.25.
Täpsustus: ühe tassitäie mahtuvus ei tohi ületada 350't milliliitrit.

Monday, November 8, 2010

21.11.67.101AE

12.10 Missioon: unegraafiku paika seadmine. Eesmärk: parandada enesetunnet. Esimene staadium: seadistasin mängusisese ajastsooni ümber. Mind häiris hommikul ühendust luues otse Korihtose ööpimedusse prantsatamine. Olen mõelnud antud mängu, sest see ON mäng, surmakaristusmehhanismi peale. Elekter ei näi mulle palju mõju omavat, seetõttu usun, et valuliku mängusurma põhjus peitub tõepoolest taalamuse stimuleerimises. Ei ole julgustav mõelda, et ma oma keskaju iga päev arvuti hoolde usaldan, aga ...Atal, sa tead kindlasti, mida sa teed.
Mis puutub tähtsatesse uudistesse, jõudsin ma lõpuks ühes Shilaga idakolooniasse. Nad on selle põgenike eest sulgenud kartes vägivallapuhangut. Kuni laevade saabumiseni. Raisk küll. Läänest tulevaid teateid meiega ei jagata, aga teame sellegipoolest, et invasioon peatati. Tõenäoliselt saabub iga hetk uus laine. Siia planeedile. Samas kui meie elame sisuliselt autos lageda taeva all.

Tuesday, November 2, 2010

14.11.67.101AE

05.00 Ootan Laruud jälgides hüperruumi sisenemist. Miks piraatlusega tegeleda? Sellel planeedil leidub vett ja maismaad, seega ostes DNAd saaksid nad Laruu saared üles künda ja asustada ja panna aluse mereandide populatsioonile! Ökosüsteem oma soovi järgi ümber kujundada. Laruu rahvaarv on madal, nende äratoitmiseks ei lähe palju tarvis. Mõne aasta tööga võib Laruu täiesti iseseisvaks ühiskonnaks muuta, kes ehitab tehnoloogiat planeedi merepõhjast kaevandatud metallidega, elatudes saartel kultiveeritud taim- ja loomsaadustest. Miks nad kolooniat maismaale ei rajanud? Kui siin on indigeenseid organisme tahavad nad ilmselt koloonia merele rajamisega ökosüsteemi kahjustamist vältida. Või lihtsalt märkamatuks jääda, hoides rahvaarvu madalana ning vältides laiaulatuslike tehismaastike loomist. Sellel planeedil on hingamiskõlbulik atmosfäär ja puhas merevesi, kõik eeldused ülejäänud galaktikast sõltumatu kultuuri loomiseks.
Slorei peaks lähema tunni jooksul hüperruumi sisenema. Saan oma teooria proovile panna...ettevaatlikult, muidugi, või laev laguneb tükkideks. Olen taaskord sihi silme ette seadnud, paika kus me kõigi ootuste kohaselt surma saame. Võrreldes alternatiiviga on see aksepteeritav risk. Teekond nimetule planeedile võtaks katse ebaõnnestumise korral üle kahe kuu aega. Õnneks eksisteerivad tagavaraväljapääsuna simulatsioonid, mis annavad hea vabanduse laevakaaslastest eemale hoida. Sapiensitest pole meelelahutust oodata. Olen veendunud, et pikaajaline Rymoni seltskonnale paljastumine viib vältimatult kas äparduste või parandamatu tülini, kuigi selle mehe iseloomu arvestades jääksid vaidlused väga ühepoolseteks.

06.38 Ma olen nüüd näinud päeval juhtus, püüdes välja uurida kuidas intsident kõrvaltvaatajale oleks tundunud. Asjaolu, et ma olin ärkvel, muudab trastiliselt vahejuhtumi tähendust. Ainus vähegi loogiline seletus on pärast põgusat AI vaimufüsioloogia-sektsiooniga konsulteerimist hüpnagoogiline hallutsinatsioon. Ma pole hüpnagoogilisi hallutsinatsioone varem kogenud, mis vähendab selle seletuse elulootust. Aga ehk on vahejuhtumil mingisugune seos...hequrade füsioloogiaga? Jään valvsaks edasiste intsidentide kordumise ootuses. Olgu mis on, ma ei usu, et see oli…millena paistis. Milline nähtava motiivita surmavaenlane oma plaanidest ohvrile ette teatab?
Ma lasen oma ruumi unenäolugeja installeerida. Olen näinud siluette ja igatsenud paika, kus ma eales viibinud pole. Tunne kaob ärgates ja asendub minu tavaliste soovide ja koduigatsusega. Unenäod on tõenäoliselt minu ülestimuleeritud aju kujutlusvõime vili, kuid kuni pole tõendeid, et tegu EI ole mingis vormis hequrade liigimäluga tahan ma neid katalogiseerida ja analüüsida.
07.00 Vältisin just kahte kuud juhtme küljes veetmist! Rymoni tervisekahjustused on sellega võrreldes- tähtsusetud? Ta on elus, kuigi vajus mõneks ajaks lahtisilmi šokiseisu. Aga…

07.03 Meenutab aega, mil Mane sai teate, et ta vend on lahingus langenud. Ei teinud päev otsa midagi peale värisedes tühja pilguga seina põrnitsemise, lahkus aastaks sõjaväest. Ja ma pidasin seda tol ajal veidraks. Rymoniga toimunu tuletas meelde. Värisemine, põrnitsemine, aga erinevalt Mane'ist ma ei usu, et Rymon sellest ise välja oleks tulnud. Nüüd tundub mees korras olevat ja leiutas oma voodis mooduse kunstliku kooma abil edaspidiste kõrvalmõjude vältimiseks. Kõigest pool tundi pärast põrandale inimtarretiseks kokku kukkumist. Hämmastav ravitsustehnoloogia, või taastuvad sapiensid vaimselt inimestest kiiremini? Olen ülimalt rahul.

07.16 Neljateistkümnes tund ärkvel. Füüsiline väsimus puudub, vaimne rõhuv. Silmad ei püsi kinni. Diagnoos - kohveiiniüledoos.

14.42 Katse ebaõnnestunud. Aju on öösiti täidetud kasutu pahnaga. Üllatavaks asjaoluks kujunes salvestiselt tähistaevast vaadates kogetud õõvatunne. Loogiline, muidugi, kuna unenägude taustad olid piiritlemata, aga akna taga laiunud pimeduse mõistmine oli häirivalt...järsk. Nagu vaataks musta auku ja mõistaks, et must auk vaatab tagasi.

19.15 Korihtose langes shagalide kätte, suutsin põgeneda. Piirasime sapiensite hukkumist, ohverdades kõik oma automatronid. Kaks kolmandiku elus, kindlustasid kaljulõhe linnast kagus, ootame abivägesid. Lahkun koidu saabudes tsiviilisikutega, siin ei võta keegi mu nõu kuulda. Selle aja vältel mil shagalid ennast läbi kalju söövad tahan siit võimalikult kaugele saada. Elu lahingus ohverdamiseks on õige aeg ja koht, kuid viljatu väikeplaneet kesk võõrleegioni ei vasta kumbalegi kriteeriumile. Pealegi - ma ei taha surra. Suremine kõrvetab. Õgh. Shila rääkis, et idas olevat uus antiiklaev maandunud. Ilmselt viitas ta Monicale. Mul on seega sihtpunkt olemas. Shila anus, et jääksin, nüüd tahab kaasa tulla, kaalun loa andmist. Mäng masendab. Või on see simulatsioon. Kurat teab.

22.34 Mul pole tõendeid shagalide ,,olemuse’’ ega asjaolu kohta, et Mara tegelikult mõne shagaleri võimu all pole. Ainult Mara sõnad on selle looversiooni kinnituseks. Ma ei saa Mara turvameetmeid rohkem karmistada, seega võtan ootepositsiooni ja vaatan mis edasi saab – hüperruumis meid ei rünnata ning muu ei loe.

And now for something completely different: Clio füüsika tunnitöö.

Monday, October 25, 2010

14.11.67.101AE

00.23 Ma ei tunne ennast hästi. Tahan siit planeedilt kiiresti lahkuda. Ma pole siin teretulnud, enesestmõistetavatel põhjustel. Tunnen, otsekui oleks see koloonia hukule määratud. Neid on nii vähe ja see asula hulbib sisuliselt vanaraua najal püsti. Huvitav mis... hmh. Ma jätan relvaga poisi siinsete seaduste meelevalda. Ta lastakse kindlasti noomitusega lahti, kui ma lahkunud olen. Kindlasti. Ei tohi sellele mõelda.

Saturday, October 23, 2010

Graafikud

Mul hakkas igav, seetõttu mõtlesin tekitada pisut teemavälist materjali, õigemini võrrelda ajalis-ruumiliselt kahe oma tegelase - Haldora ja Engeli, mõttemaailmu, kui teemaks on mängude meespeategelased. Lawful good/Neutral good ja Lawful Neutral.





Järeldus: mu nunn-tegelane tuli välja litsakam kui mu relvafetišist. (y)

Thursday, October 21, 2010

13.11. 67.101AE

10.49 Ma leidsin sapiensite negatiivse iive neljanda põhjuse – looduslik valik ei ole patriotismi välja juurinud! Mulle ei koida põhjuseid, miks peaks Laruu olema vägeva, rikka Valiriga liitumise vastu. Jätkan ettevaatusega, Gavini sõnu ei saa usaldada ja ta võib laeva otse lõksu saata.
Ma olen kurnatud. Pesen, söön midagi, heidan magama. Imelik, ma pole kordagi nälga tundnud. Kõik maitseb tuhmilt, nagu…paber. Üllatav millist rolli temperatuur tegelikult toidu maitse juures omab. Ma sunnin ennast ikkagi sööma, mil iganes see meenub. Siia kehasse on pakendatud supernoovade jõud, aga loogika ütleb, et regenereerumine ja ainevahetuslik talitlus tahab midagi ka välismaailmast saada, isegi kui meel tahtliku tungi, nälga, ei edasta. Kuidas hequrad sellega toime tulid?

18.30 Ma arvasin, et laev laguneb laiali. Sulab või laieneb supernoovana väljapoole kui ma energial jätkuda laseksin. Tuleb ennast uuesti kontrolli alla saama. See ei tohi korduda. Ma kartsin varem, et virtuaalsimulatsioonid võivad mind energialaineteni ärritada, mistõttu ma neid läbi tehes laevakaaslastest eemale hoidsin, aga luupainajad? Kuidas kindlustada et järgmine kord ei leiaks ma ennast ärgates sulanud metalli tiigist? Märge endale: Uuri, kas magamist saab mõne muu tegevuse vastu välja vahetada.

20.23 Siiani pole meid orbiidilt alla tulistatud. Positiivsed väljavaated. Tahan endaga kaasa isikut, kes sapiensite kultuurist jagab, aga keegi peab laeva minema toimetama kui asjad inetuks kisuvad. Pole viga. Ma olen kogu Monica rügemendi kõige keigarlikumates rõivastes ja näen välja *rõõmutu turtsatus* nagu teiselt planeedilt, kui laruulased sellega toime tulevad kannatavad nad ka mu ülejäänud ektsentrilisuse välja.

Friday, October 15, 2010

13.11. 67.101AE

03.00: Niisiis, ma olen rahulik, olen rahunenud, hingan sügavalt sisse... *hhh* Hästi. Mis mind häirib on asjaolu, et hequrad näevad inimese moodi välja. On see konvergentne evolutsioon? Ma kahtlen selles... shagalide puhul on nende sarnasus erinevatele maistele olenditele, isegi inimestele, vabandatav. Nad on nakkuvad tulnukad kellel on oma DNA'ga kõigi standardite järgi väga omapärane suhe. Samas hequrad nägid puhtast energiast tsivilisatsiooni kohta välja tuttavlikud. Ma usun et see ehituslik sarnasus annab tuge teooriale, et hequrad aitasid inimeste loomele kaasa. Oleme me nende unustussejäänud eksperiment?
Atal, list.
* püstine kehahoiak tagajäsemetel
* üks paar esijäsemeid mis jagunevad õlavarreks, küünarvarreks ja sõrmedega käelabaks.
* tagajäsemed jagunevad reieosaks, sääreosaks ja jalalabaks
* pea asukoht kaela otsas, õlgade vahel
* äratuntavad meeleorganid, silmad

Hequrad korraldasid tähelende veel enne kui ahvidele tuli mõte kahel jalal kõndima hakata. Nad ei saa olla alati olnud energiavormid, sest energiast koosneval olendil ei ole põhjust areneda suunas mis julgustab esemete haaramist ja kahel jalal kõndi. Energiast koosnemine peab olema...uudne kohastumus. On see midagi võrreldavat abstraktse mõtlemise või tule leiutamisega inimeste puhul? Suur läbimurre, mis viis tsivilisatsioonide tõusuni.
Ma usun, et inimesed ja sapiensid käivad eneseteadmata hequrade jalajälgedes. Me võime evolutsiooni toimel järgida mõnda teist teed, aga hetkel näitavad kõik märgid selle poole, et kui ma peaksin veel pool miljonit aastat tulevikku sattuma kohtaksin ma sapiensite asemel uusi hequrasid. PSI tundub olevat omane kõigile küllalt kaua kosmoses elutsevatele eneseteadlikele olenditele. See on esimene samm täieliku energiakontrolli poole.
...ainult poole miljoni aasta pärast pole inimesi...sapiense...hequrasid, on ainult shagalid. *pikk vaikus, nagu mõtleks mida edasi öelda, mis areneb vaikuseks otsekui oleks keegi mikrofoni tööle unustanud...ühendus katkestatud*

Thursday, October 14, 2010

13.11. 67.101AE

02.00: Mul on üks anne ja selleks on inimesi pika maa tagant maha lasta. Ometi on see...uudne...mõrvata ilma ülemohvitseri käsuta, vabast tahtest. See aitab kui mõelda, et nad olid piraadid kes polnud isegi täiesti inimesed.

Sunday, October 10, 2010

12.11. 67.101AE

Kell 15.20: Missioon on praeguse seisuga täielikult ebaõnnestunud. Ma jätsin need kaks suhtlema. Annan Atalile juhised, et ta neil silma peal hoiaks, võtan ettevaatusabinõud tarvitusele. See võib tema elu päästa, kui...ei, seda ei juhtu. Kuid siiski, need küünised olid pikad nagu kotkal, üks ootamatu liigutus rebib Rymoni tükkideks. Rymoni Maraga omavahele jätmine on rumal mõte. Ma ei mõista kuidas ta saab vaadata seda tüdrukut nagu oleks ta kõige kaunim asi siin maailma peal!

Kell 15.25 : Ma hindasin oma võimete liiki üle, lootsin leida moodust tootmaks antikehasid, rikkumaks vesiniksidemeid või manipuleerimaks RNAd, aga oleksin pidanud mõistma, et kui isegi Rymon on keemiateaduse maha jätnud, ja tema on ju professionaal, siis minul pole võimalust. Rymonil oli õigus. Meel eksisteerib kehast eraldi, ma tundsin seda ise, kuidas viirused paljunedes rakust rakku levisid ja kogu tema materiaalse aju üle võtsid. Kuid tema PSI...PSI kas võrdub ,,mõistusega''? Ma ei tea mida sellest arvata, kõik ütlevad, et see, mida me tajume ,,hinge'' ja ,,mõistusena'' pole muud kui elektriimpulsid rakkude vahel, keeruline mehhanism, ei midagi mida saab niimoodi kaitsta, kuid ometi ma mäletan mida ma tegin ning tundsin. Kogu ,,mõistusesse'' sisse rändamise temaatika on alternatiivteaduse tallermaa. Kurat. (ärritunud kohvi joomise heli) Mind häirib mõte meelerändamisest või ,,hinge'' kontseptist, see lükkab maailmapildi tagasi primitiivsesse Maa-aega mil inimesed kasutasid transpordiks gasoliinmootoreid ning kummardasid organiseeritud religioone. Rymon seletas minuga juhtunut sellega, et blokeerides minu kõiki teisi meeli andis ta mulle kergema ligipääsu PSI-oskustele. Ometi, ometi tundus see otsekui oleksin ma Mara ajusse sisse tunginud ja... teadvus eksisteerib keha rakutasandist eraldi. Kes oleks arvanud. Märge endale: Ma pean Atali käest otsima materjali ,,mõistuse’’ kontseptiga seonduvatest läbimurretest.
Märge endale: järgmine kord panen Rymoni oma leiutisi ise järgi proovima.

Kell 15.32 : Isegi kui tema...meel...on endiselt inimese oma, olles muutuse üle elanud, usun ma, et uue keha võimalused ja kogu selle olemus saavad tema kombeid ja käitumist muutvat. ,,Meel’’ ja mälu võivad ju olla inimese omad, aga ma tundsin kuidas viirus tema aju üle võttis. Aju on shagali oma! Aju funktsioneerib nagu shagalil! Kõik sisekeemia, hormoonidest kuni rakuloomeni! Tõepoolest, ma olen loonud tõelise koletise ja lasknud ta laevale lahti! Ma pean sellest Ataliga rääkima! Mara vabadust tuleb piirata, tal silma peal hoida, kuni selle tüdruku vaimne tervis on kinnitust leidnud! See saab olema raske, tema käitumine ei tundu inimlik. Shagalide lihased ja luud ühilduvad üksteisega teisiti kui inimestel, nende siseehitus erineb täielikult...ma soovin, et oleksin rohkem tähelepanu pööranud kui meile eriõppel nende siseanatoomiat tutvustati. (heli nagu kontrolliks relvi) Siis ma mõistaks paremini mis osa tema kehakeelest shagali füsioloogia sunnil on muutunud. Väga võimalik et shagali lihastik ei võimalda mitmeid inimlike žeste või näoilmeid. Mara suhtlusviis on samuti ebameeldiv, ma tunnen tema ligiduses nagu ei saaks ma midagi varjata. Nagu oleksid mu mõtted selgesti loetavad nagu laserarvuti ekraan. Ei, mu aju on välikäimla kust see tüdruk sisse-välja võib käia! (pomin) Kas ta kuuleb mõtete sosinaid ka ärkvel olles? Jah, kindlasti, ta rääkis minuga ja on palju kauem PSI-d harjutanud. Pean leidma mooduse ajulainete summutamiseks, enesekaitseks. Kergem oleks nad mõlemad lihtsalt asteroidile maha jätta. Tähekaardi järgi on mõne tunnise hüpersõidu kaugusel üks hõredalt asustatud planeet, Enoi. Aga see lihtsalt...pole õige. Rymon vandus mulle truudust. Ta küsitleb vahest mu autoriteeti aga on hämmastavalt kindlakäeline, tsiviilisiku kohta. Sellest mehest saab abi olema, ma tunnen seda. Kuid Marat ta maha ei jäta.
Sõjaväelaseks teda õpetada ei anna. Rymon tungis mu personaalsesse ruumi. Õigemini mind kallistati. Ei teagi mida sellest arvata. Mind pole kolm aastat kallistatud…aga olukord oli õigustatud, nii et talle on kõik andestatud.

Kell 15.46 : Oot…Mara on kui vana, 11? Ja ta on Rymonist pikem!? Ta pole tehniliselt täissuuurusse kasvanud ja on üle kahe meetrine!?

Friday, October 1, 2010

Audioarhiiv 11.11. 67.101AE

Peale Toqult lahkumist:

Kell 21.38 Tunnen nagu oleksin oma viis tundi üritanud seda neetud vidinat kätte saada aga ilma mingisuguse kuradi progressita. Tutoorial-sektsioonist sain ma läbi ja pärast mõningast õigete sõnakäskluste otsimist õnnestus mul endale UCCELLO muretseda selle kergekaalsse helipüstoli asemele aga ma ei leia ikkagi ülesse mida ta minust tahab! Too Stayos selle kivise planeedi pealt kuhu mind peale tutooriali lõpetamist heideti ei anna mulle mingeid edasisi juhiseid enne kui ma selle ülesse leian aga MIKS TA EI SAA LIHTSALT ÖELDA MISASI ON SUPERSOONILINE AKSIIDBIOPISTON, KUST SEDA LEIDA JA MILINE SEE VÄLJA NÄEB?! Ta räägib nagu oleks see täiesti igapäevane asi ja vaatab mind lihtsalt imelikult kui ma küsin millega tegu! POLE ELUSEES KUULNUDKI! Ma lasin ta maha aga tema android-ihukaitsja viskas mu simulatsioonist välja.

Kell 21.49 Ja ma pidin Atali mälufailides ringi tuhnima enne kui sain teada et aksiidbiopiston on umbes rusika suurune desinfitseerivate toimetega ese, mis õigemini näib ära söövitavat kõik elusa mis selle ligidusse uitab aga ma pidin ikkagi alguspunkti tagasi minna ja kogu ümbruskonna korralikult läbi tuulama. Sest. Ma. Olin. Ära. Surnud. Märge endale: mitte uurida pimedaid linnavaremeid relvastatud ainult kahe UCCELLO ja wolframpüstoliga. Langesin ülimalt õõvastava üllatusrünnaku ohvriks. Siinsed materjalid on kõik niivõrd realistlikud, et tundub nagu oleksid nad shagale kinni hoidnud vaid selleks et nende küüniseid ja kõikuvat liikumist erinevate nurkade alt arvutisse salvestada! Ühiskonna kohta kes väidavad ennast minimalistlikult praktilised olevat teevad sapiensid väga häid sõjasimulatsioone! Või on see arvutimäng, ma pole veel aru saanud. Enamus AI-käske ümbruskonna muutmiseks ei paista siin effekti omavat. See räägib mängu kasuks, mis ennast meelega raskeks teeb. Tundub tõesti pigem enda lõbustamiseks mõeldud aga suremine on füüsiliselt ebamugav nagu treeningprogrammide puhul. Kahtlustan et juhe laseb kehast vigastuste korral kerge elektrilöögi läbi, või manipuleerib taalamusega otseselt.

Kell 22.13 Ah-haa! Ma saan Stayoselt infot välja pigistada tema käsi seljataha väänates ja keha kilbina kasutades! Nüüd ei saa see android mulle midagi teha ilma oma omanikku vigastamata! Hämmastav kui jutukaks osa inimesi muutub kui nende käeluud on murdumispunktile lähedal! Väidetavasti proovitakse seda kivist planeeti taaskoloniseerida, aga see on shagale täis! Ta andis mulle isegi oma biopiston-jubina asukoha teada nii et ma jalutasin lihtsalt kaks tänavavahet reaktorhoonesse ja tõin selle ära! Kas pole huvitav, et ajastust hoolimata on kõik NPC-d ikkagi laisad nagu tüürimehed ja usaldavad üliohtlike või -väärtuslike tehnosaavutuste kättetoimetamise uustulnuka kätte keda nad esimest korda elus kohtavad?! Sain endale korraliku relva ja turvise, suundun Korihtost shagaliverega pesema!

Kell 23.15 Neetud sein, miks sa nii õhuke oled!? Agh, kivivaring! SURE! SURE SURE!

Kell 00.27 Atal näeb erksas valguses realistlikum välja...hämarus annab tema hologrammihelenduse ära. Ma ei saa...ehk suudan sind veenda et sa minuga simulatsioone läbi tegema tuleks. Mu voodi kõrval on tühjade tasside kuhi...Sa oskad nii head kohvi teha...

Kell 01.30 Ma ei saa magada.

Wednesday, September 29, 2010

12.11. 67.101AE

Kell 14.12: Rymon väidab et mu DNA laguneb laiali. Mulle tundub küll üpris stabiilne. Ma proovisin seda Atali abiga dešifreerida kasutades tavalise inimese geenimaterjali šifrina, otsides samasuguseid lõike mis tõenäoliselt ka samalaadseid omadusi omaks. Hequra DNA oleks mitmeti kasutatav sõjategevuses, kui ma vaid suudaksin leida
MRL geeni
kromosoomi. Regenereerimine! Ärgem veel mainigem võimalusi energeetika vallas! See viiks uue inimrassi tekkeni. Kui see on tõesti näide hequra pärilikkusmaterjalist siis annab see täiesti uue lähenemisviisi geenitehnoloogiale! Selle näidise kaksikheeliks on tohutu ega oma väljaspool minult tulnud materjali märke retsessiivsetest geenidest, ega rudimentidest. Kui kõigi teiste hequrade DNA on samasugune, rafineeritud ning korrastatud, siis tähendab see ei mingisugust muutust põlvkondade vältel, ei mingisugust muutust läbi aja! Nad on oma pärilikkusainet sorteerinud, saades lahti kõigest mis on ebavajalik jättes alles vaid need alleelid mis reaalselt avalduvad! Ülim, täiuslik kloonide ühiskond. Mis minujaoks samahästi kui lahendab hequrade kadumise mõistatuse. Ilma igasuguse päriliku varieeruvuseta liik, olgu ta nii iidne ja arenenud kui tahes, on sama mis täpselt sama salasõnaga kõikidesse üksusfailidesse sisse logida - kui nuputad välja kuidas pääseda ühte, langevad kõik. Minu pakkumine on epideemia, peiteajaga haigus mis levis laevast laeva tappes kogu rassi enne kui keegi reageerida jõudis. Samas kuidas saab energiast koosnev olevus haigestuda? Ehk olid nad nagu mina...ei, see pole võimalik. Rymon oskaks vastata, kuid ta ei paista tulnuk-geenidest huvitatud olevat, kui me just shagalidest ei räägi. Marast on kahju, muidugi, aga ta kütab ennast ilma asjata üles. Kehalised muutused viiksid selle tüdruku tõenäoliselt endast välja, ehk isegi hulluseni ja ärge öelge et tema meele kehast eraldamine šokki väldiks, keha ja meel hakkavad üksteist mõjutama. Šagali keha inimese mõistusega on võimatu. Isegi parima stsenaariumi juures saab Marast koletis ja kui see juhtub...seisan mina Rymoni kõrval, talle väljasirutatud käes laetud Taurust ulatades. Maraga juhtunu on kurb kuid vaid illustreerib sapiensite ebainimlikkust. See on lausa õõvastav, kuidas nad näevad välja...peaaegu inimesed.
Vaikus tungib läbi kõrvade ajusse, trummeldab trummikiledes. Peaaegu nagu oleksin tagasi Lecari lõõmava sinipäikese all. Õnneks on Monical alles sõdurite kodujaamadest kaasa toodud muusikat mis õhkkonda pehmendab. Huvitav kas sapiensid tunnevad laulu tähendust?

12.11. 67.101AE

Kell 12.36: Olen tutvunud uue elukohaga küllaldasel määral proovimaks järele siinset hüperkiirendit. See osutus ülimalt kasulikuks ennasttäis bürokraatide eest põgenemisel. Või et Valiri saadik...see tähendab poliitikat, palju poliitikat, eriti arvestades saatjaskonna suurust. Huvitav kas sõda on tulekul? Uus vallutusretk? Nad tundusid paranoilised, või lihtsalt tülialtid. Kelleks nad mind pidasid? Piraadiks? Häh, Reli Diiavi nägu oli hindamatu. Ta pole harjunud vastuhakuga. Ma hakkan seda näoilmet edaspidi ekraanil taasesitama kui soovin igavusehetki rõõmsamaks muuta. Keegi ei tohi endast niipalju arvata et välistada kõik vastuhakuvõimalused. Mu unegraafik on segamini, ajal pole siin laeval mingisugust tähtsust. Ma panen järgnevast õhtust alates öö- ja päevatulede režiimi tööle. Hämarus kaheteistkümnest seitsmeni, ehk isegi installeerin mõne võltsvaate imiteerimaks päikese ringkäiku. See pole õige kui inimene läheb magama mil iganes ta väsimust tunneb. Vot kolmekümne-tunnised ööpäevad nagu meil Treki käe all treenides, see oli teine lugu...hoidis keha puhanult ja meele värskena, kindel päevakava.