Taustast enne lugemist

Antud blogis esinev tekst on inspireeritud rollimängust.

Kes: Kapten Alaya Engel
Kus: Mööda Linnuteed.
Millal: 67101 67871 67872 Peale Maad
Kellega: Sapiensist biokeemik Rymon Mesonesi ja tema inimkatseid üle elanud noorema õe Maraga. Üksi
Miks: Leidmaks vana hequrade tulnuktsivilisatsiooni ja saamaks vastuseid elu, aja ja olemuse küsimustele.

Füüsikud ja loogikahullud on teretulnud kuni nad liiga valjult pead vastu seina ei tao.

Sunday, November 21, 2010

23.12.67.101AE

02.38. Rymoni ajukahjustus on muret tekitav. Paraneb ilmselt. Pidasin just näost näkku vestlust shagaliga. Ma pean Mara käest otse küsima, kas ta suudab mõtteid lugeda, selle olendi ligidus tekitab jätkuvalt tunde, et mu pea on tuulekoda. Mis sai minu telepaatiavõimest? Huvitav, see pole ennast rohkem avaldanud. Tahaks teada, kuidas Mara mõistus töötab.

Olen ma Rymonile kunagi viga teinud? Kui välja arvata kägistamine. Ja hüperruumihüpped. Igaljuhul ta kardab mind ikka veel. Näib, et selline suhtumine ülemustesse on sapiensite seas normaalne. Täiesti mõistetav, arvestades, kes tema endine kapten oli. Rangelt öeldes on Rymon tsiviilisik – tal pole militaarranki, ega -väljaõpet, ometi on see mees alandlikum kui nii mõnedki kapralid keda ma omal ajal tundsin. Eeskujulik sõdurikandidaat või üledoos lahjendamata pugemist? Kuid mees on oma alal arukas, seda peab tunnistama. Mis loeb peale kuuleka andekuse? Pime käsu täitmine on ainus, mida talle ette heita. Ma usun ennast vajavat liitlasi, mitte alluvaid.

Olles Marat lähedalt näinud soovib osa minust, et Rymon ei elaks pikka ja õnneliku elu – nii saaksin selle rüvetise siit maailmast varakult kustutada kuni mu jõud temast veel üle käib. Mara on oma liigikaaslaste suhtes ohtlikult empaatiliseks muutunud. Oleks viga teda kauemaks nende ligidusse jätta, või ta reedab meid. See tüdruk on relv, nagu tuumapomm mis valedes tingimustes lekkima hakkab ja siis plahvatab. Kui ma saaksin Mara küüniste ehituse teada oleks see läbimurre turvise- ja kosmosereisi teaduses. Kuid teda ei saa nii kaua siin hoida. Märge endale: Mara surma korral nõuda küünistest proovi võtmist.

04.12. Ma olen tapnud kogu oma keha mikrofloora ja miski mis pole minu organismi otsene osa, ei tule läbi hequrade seinte ega konverteeru energiaks. Tekkib huvitav küsimus – miks energialiinidele astudes minust seinale poolseedunud toidust plekk maha ei jää?

15.10.
Käiku jõudmine peaks seekord kerge olema – kiirelt sisse, kiirelt välja. Mõtlesin, et au naturale planeedile laskumine säästaks kogu riietumisega kaasnevast frustratsioonist. Aga liiv läheks…noh. Kohtadesse. Jah, liiv...see pole hea mõte. Ning kameeleonkangata ei jõua ma kaugele.

17.16. Infoallikas tõstatas võimaluse, et hüpperruumihüpped toimuvad läbi aeoni. Kui mõtlema hakata, siis ma ei tea, kui palju aega nende hüpete ajal laevast väljaspool möödus. Leida moodus enda potentsiaalse energia kindlaks määramiseks. Leida moodus võrrelda seda tavalisse hequrasse kätketud energiaga. Kombata oma keha piire. Uurida kaardistatud sektorisse naastes planeetide asetuse järgi kas me oleme nende hetkeliste hüperkiirenduste ajal päevi, kuid, aastaid kaotanud.

18.00 Mõlemad magavad. Ma olen laeva peal üksi. Peaksin oma meeskonda vähem enesestmõistetavalt võtma. Nad said ometi minu tujude tõttu peaaegu surma. Heh. Kas ma kutsusin neid just ,,oma meeskonnaks’’? *imestunud*

Paljastunud sündmuste valguses tundub mu eilne sissekanne naiivne...ja irooniline. Ma kutsusin jumalat appi ja mulle vastati. Seejärel lükkasin pakkumise tagasi. Niisiis, sina, Pimedus, kui sa mind kuuled, jäta jahtimine.. Sa tekitasid minus hetkeks lootust, kuid see on kõik. Ma...ma tean, et sul pole midagi pakkuda. *tuhmilt*

And now, for something completely different:
Clio pühapäeva töö.
Not as epic as expected but it started out as something else entirely.

Monday, November 15, 2010

22.12.67.101AE

0.00. ...viiekümnes päev...


And now for something completely different: Clio kehalise tunnitöö.
(Mitte et ma tegelikult vihane oleksin, emotsioone on lõbus joonistada ja mängida)

21.12.67.101AE

23.58. Andke andeks. Andke andeks. Ma vedasin teid alt. Ma tahtsin…soovisin…lihtsalt…miks ometi? Ma tean. See on hequrade süü. Et nad unustusepõhja vajuks. Jumal, või keegi. Kõrgem olevus. Ükskõik kes sa oled. K-kui sa oled olemas, kas sa kuuled, palun! Palun luba mind tagasi! Ma ei taha siin olla. Ma ei taha elust palju, ma tahan neid tagasi! *hääl murdub summutatud nuukseteks*

21.12.67.101AE

14.23. Sain heita esimese pilgu tundmatule planeedile. See on elukõlbmatu. Miks peaks keegi vaevuma sinna koloonia rajamisega? Ehk hequrad…maeitea…,,kaevandavad’’ sealt energiat? Planeedil on tohutu seismiline aktiivsus, aga ma ei näe märke millestki muust kasulikust. Selline vulkaaniline taevakeha omab ilmselt suurtes kogustes vulkaanilist teemanti ja tardkivimeid, aga ei midagi muud kasulikku. Energiast koosnevatele olenditele on kalliskivid niikuinii vaieldava väärtusega, kui tegu pole just hequrade kristallidega. Vaevalt seal midagi alles on. Ometi püüdis Atal kinni pilte varemetest. Kuidas see võimalik on? Kas ei peaks need ammu maavärinate tõttu kokku kukkunud olema? Hequrade varemetel peab olema automaatparandussüsteem, nagu Monical.
Sellest tuleb kiire mission. Alla, sisse, välja, nii vähe tähelepanu kui võimalik maksimaalsete turvameetmetega.

16.05. Kuidas Valiri sapiensid nii kaua elus püsisid? Võibolla õnnestub mul peaarvuti juures automaatparandus käivitada, luua side selle ja meditsiiniarvuti vahel, minna ning nende käest järgi küsida? Kuivõrd kindel saan ma olla, et nad olid ehtsad, mitte sealse AI poolt loodud- ei, sellel poleks mõtet. Valiirlased olid elus, terved. Ehtsad nagu kivi. Neist saaks hea täiendus sellele laevale - huvipakkuvamad kui tavalised sapiensid. Lähen neile järele mil vähegi võimalik, oletades, et nad vastu peavad.

16.12. Huvitav. Ma olen steriilsem kui pudelitäis piiritust. See keha ei lõpeta hämmeldamist. Arvan, et energia on hävitanud kõik mida ei saa kõige kitsamas tähenduses ,,minu kehaks’’ nimetada. Bakterid suu- ja kõhuõõnes, surnud keharakud, mikroelu naha pinnal – läinud. Paras neile, ma ei hakka seda ainurakseloomaaeda igatsema. Ometi võiks see olla vastus haigustele ja shagaliviirusele, kui seda kunstlikult esile õpitaks kutsuma. Saan varsti teada. Iga asbekt hequradest võib inimkonnale kasuks tulla ja kõik vastused ootavad mind seal all.

16.30.
Ülevaatus peegli ees kinnitas asjaolu, et tunnelis saadud vigastused on täielikult paranenud, arme jätmata. Oletan, et samalaadne regeneratsioon hakkab paarikümne aasta pärast ka vanaduskortsusid edasi lükkama. Igavesti nooruslik ja ilus keha?

21.51. Turret või Beretta? Tulejõud täpsuse üle? Mida sina arvad?

22.20.
Plaan. Plaan on ellu jääda, ja kui sa- ei, nii ei kõla õigesti. Me plaanime ellu jääda ja-! Hm.

22.23.
Plaan on lühike ja lihtne - plaaniks on ellu jääda! Kui me ellu ei jää siis sellepärast, et me sõna-sõnalt plaani ei järginud. See kõlbab alustuseks.


And now for something completely different:
Clio füüsika tunnitöö.

Gemm:
Sa aga isegi ei jõua reageerida kui radarile tekib suur punane näitaja.. möirgamise saatel lendavad seinal olevast lögast väga-väga teravad tundlad läbi. Mis läbistavad su enamus siseorganitest.. pea jääb aga puutumata*


19.12. 67.101AE

12.15. Missioon: Veeta reis sihtpunkti väljaspool virtuaalsust. Õppida sundimatu verbaalse kommunikatsiooni teel laevakaaslasi tundma. Uurida miks kameeleonkangaga nii kaua läheb.

12.29. Teisisõnu ma ei taha ennast juhtme otsa unustada.

13.01 Rymon pani mind peale uksest sisenemist kohe riideid proovima. Kärsatasin kogu ülikonna tuhaks. Ma ei pidanud ,,tundma õppimise’’ all seda silmas. Positiivse külje alt õnnestus mul seda enne sünnisärki põlemist kaua töökorras hoida.

16.00
Leidsin laeva mälust ühe lääge seebiooperi. Tundub, et suurem osa filme keerlevad Valiri vallutuste ümber. Need pole kuigi huvitavad. Pumpasin Monica käest infot Ega ma teda ilmaasjata Sloreile saabudes ei installeerinud. Sõdurite erakaustades on huvitavaid materjale.

23.12.
Sisenesin uitmõtte ajel mängu ja mängust Monicasse, seejärel ühendasin ennast sealse virtuaalreaalsuskonverteriga. Kaitsesin sektor kaheksat ühes vanadest sõjasimulatsioonidest. Teised liitusid minuga õigepea. Ma pole siia saabumisest saadik mitme mängijaga simulatsioone läbi teinud. Üllataval kombel tunnen ennast paremini kui nende viimaste nädalate jooksul.

Sunday, November 14, 2010

14.12.67.101AE

03.54. Ma kahtlen. Mitte otseselt ühes asjas. Kõiges. Olen häiritud. Kas ma olen ärkvel või magan. Kõik on robotlikult üksluine. Laev maabus ja meil on vaba õhtu, suundun hiljem välja jalgu sirutama. Kuid enne pean paaris asjas selgusele jõudma.

12.30. Raisk. Ärkasin põrandal. Ma ei mäleta, et oleksin magama jäänud, kuid siin ma olen, endiselt eilse öö meelevallas. Jätsin Sheilaga hüvasti, ta oli hea reisikaaslane. Fjorelil õnnestus ennast ülemuste ja Monica eemalviibimist ära kasutades oksendamiseni täis juua ja üldjoontes oli hea näha kõiki lõpuks rõõmsate ja naervatena. Atal, sa oled head tööd teinud, sa õpid neid järjest paremini jäljendama. Paneb mõtlema, miks ma üldse üritan. Mul on kõik, mida vajan, siinsamas. Aga see pole päris. Kuid mis see siin on? Ärkvel olles on endiselt raske ette kujutada, mis on ehtne ja mis mitte. Seda näeb asjaolust, et ma vastu hommikut Monica peale jõudes ära vajusin ja vaid väga põgusalt lahtiühendamist mäletan. Ma olin kaine. Ümber kukkumine tuli väsimusest. Kuid mõte püsib - ma jäin virtuaalsetel põhjustel mängusiseselt magama, ärkasin põgusalt vaid seniks, kuni Atal mind lahti ühendas, käskisin tal vait jääda ja magasin ennastunustavalt edasi. Poole tunni eest virgudes veetsin esimesed viis minutit arutledes miks ma kapteni eluruumides olen. Mitte ainult pole ma sentimentaalseks läinud, vaid ka hajameelseks.

17.00. Rymon tegi järjekordse kameeleonkanga-katse. Läbimurre on lähedal. Uurisin kuidas tal läheb. Mees on endiselt väsinud. Mitte väga jutukas. Hästi minevat. Ma teadsin, et tema käest küsimine poleks hea idee, aga tegin seda ikkagi. Arvutimäng…ta vaatas mind Pilguga mis pani mind vabandama ja rutakalt lahkuma.
Üldse, miks tal nii kaua läheb? Kui nii jätkub jõuame enne kohale, kui ta valmis saab.

19.00. Küsisin ka kapten Treki käest kas me elame arvutimängus. Ta vaatas mind sama pilguga kui Rymon. Võtan seda jaatava vastusena.

23.00. Kuradile kohvipuudus.

23.18. Mind oodatakse homme hulluarsti juurde. (sarkastiliselt) Õnne ja rõõmu.
Selle vaatenurga alt on laevakaaslastele filosoofiliste küsimuste esitamine suhteliselt nagu seks kaaluta olekus – esmapilgul tundub väga hea mõttena, aga praktikas viib piinlike olukordadeni, tekitab oodatust suurema segaduse, kaebamise korral kaotad reputatsiooni ja pead ülemustele aru andma.

13.12. 67.101AE

13.00. Monica meeskond häirib mind. Nad on otsekui, misasjad, needasamused...topeltgängste-ei, khm. Doppelgängerid. Mu praegune teooria väidab, et Monica salvestistest ei olnud võimalik küllaldaselt teavet saada teatud seoste ja järelduste loomiseks. Mis puutub iseloomudesse. Sapiensilikud. Aga välimus...on ehe. Ehedam kui päriselu. Metall särab pimestavamalt, sammud on kajavamad, AI hääl kõlab kui mesi ja Atal... mis temasse puutub...mul pole enam oma maine pärast muretseda. Võin samahästi ka proovi teha. Uurin mis tal õhtul kavas on.

06.12.67.101AE

12.15. Igal hommikul peale ärkamist kõnnin ma läbi Monica koridoride. Sammud. Jutukaja. Shila ei mõista mind endiselt ja ma pole talle seletada proovinud. Olen jälle snaiper. Puhas leht, alustanud algusest, võimupüramiidi põhjast. Laev suundub Korihtoselt ära, kaugele. Olgu õnnistatud rutiin, mis ei lase hetkegi puhata, korralik elu nagu sipelgapesas. Distsipliin.

18.10 Nägin juhtimiskeskuses Rymoni. Küsisin kas ta Fjoreli on näinud. Mõistsin viga. Parandasin nime Maraks. Ta vaatas mind veidra pilguga. Mara on endiselt masinaruumis. Mida ta seal teeb?

01.12. 67.101AE

14.10. Järele mõeldes paneb imestama, et unenäolugeja töötas, arvestades mu elutegevuse ja ajuaktiivsuse väidetavaid erinevusi ehm, tavalisest inimesest. Tehnikaga ei vaidle. Ehk reageerisin üle? Aga antud teadussaavutuse muljetavaldavatest võimetest olenemata ei oma see minujaoks praktilist kasu. Kulub aega, kuni unenäosalvestajast nähtud rõvedus mu meeltest kustub.
Alustan katsega kohvi musta tee vastu välja vahetada. Söömine nõuab varasemast rohkem enesevalitsust. Maailm näib ebareaalne. Olen ma kindel, et ma ei ole SloreiV2B igapäevaelust moodulit teinud?

Friday, November 12, 2010

30.11. 67.101AE

09.00 Nüüd aitab! Kasutu roostehunnik! Ma pole midagi tarka teada saanud, see vaid paneb mind igal hommikul öösel nähtut läbi elama! Kõik meenub ja ei unune enam ning ma ei taha oma unenägusid mäletada! Ei mingeid unenäosalvestajaid enam, ei kunagi. Märge endale: uurida järgi kas
ajule valgendajat. eksisteerib. Teha kindlaks, et üksgi psühholoog ega sapiens materjalidele ligi ei pääseks. Parem veel, kustutada kogu unesalvestuseksperiment. Missioon ebaõnnestunud.

13.22. M-ma leidsin ta lõpuks. Monica on just kolooniast lahkumas. Shila ei mõistnud mu reageeringut, a-aga ta oli nii…nii. Päris. Särav. O-otsekui tootmisliinilt lahkunud, puhas, uus ja m-mina ja mina oma tolmuste rõivaste ja sakris j-ja otsekui kodutu selle hiilguse kõrval…ei. Rändur, kes koju jõudnud. Võta end kokku, naine, võta end kokku, see on kõigest ajutäis säravaid piksleid.

26.11. 67.101AE

09.10. UCCELLO – olemas. Bara Ferro – olemas. Turret – olemas. Lõhkeained, tehnokiivrid, turvis, raadiosaatjad – neljakordselt olemas. Toit on otsas, murrame sisse! Saadame mehitamata transportsõidukid ees, samas kui Taimond laseriga tee kuplisse vabaks lõikab, kui keegi sisse pääseb varjub koheselt ja teeb kõik, et koloonia kaitsemehhanisme tühistada.

12.15
Valehäire, nad avasid ähvarduste peale väravad. Tee on vaba. Ees ootab…Monica.

01.10.
Kolmas faas: Lõpetada kohvi joomine kolm tundi enne magamaminekut, jätta kruusidesse alati vähemalt sõrme laiuselt tühja ruumi vältimaks vedeliku üle ääre loksumist.

24.11.67.101AE

12.14. Maraga toimub midagi. Ta ei liigu. Rymon ei liigu samuti. Ei tundu mures. Küll aga näib väsinud. Kutsus mind uuesti prototüüpi katsetama. Ta saab selle lähipäevil valmis, ma TUNNEN seda! Mehe kameeleonkangaga jahmerdamine on võtnud oodatust kauem aega. Aga oleme läbimurde ligidal. Praegu on kümnes reisipäev. Naljakas, aeg venib.
Meie auto on täidetud ammunitsiooni ja relvadega, mis ümberkaudsetelt põgenikelt varastatud või bandiitidelt raadatud. Jah, see on mäng – kogu oma realistlikuse juures on alati kätte antud lakkamatult võimalusi oma oskuste lihvimiseks ilma moraaliprobleemideta tapmise läbi. Shila muretses nitroglütseriini ning kui kolooniat lähiajal ei avata murrame sinna väevõimuga sisse. Toiduvarud on otsakorral. Südametud pikajalgsed idioodid.

23.11..67.101AE

12.10. Siseneda teise staadiumi - piirata tarbitud kohveiinijookide hulka viiele tassitäiele päevas.

12.25.
Täpsustus: ühe tassitäie mahtuvus ei tohi ületada 350't milliliitrit.

Monday, November 8, 2010

21.11.67.101AE

12.10 Missioon: unegraafiku paika seadmine. Eesmärk: parandada enesetunnet. Esimene staadium: seadistasin mängusisese ajastsooni ümber. Mind häiris hommikul ühendust luues otse Korihtose ööpimedusse prantsatamine. Olen mõelnud antud mängu, sest see ON mäng, surmakaristusmehhanismi peale. Elekter ei näi mulle palju mõju omavat, seetõttu usun, et valuliku mängusurma põhjus peitub tõepoolest taalamuse stimuleerimises. Ei ole julgustav mõelda, et ma oma keskaju iga päev arvuti hoolde usaldan, aga ...Atal, sa tead kindlasti, mida sa teed.
Mis puutub tähtsatesse uudistesse, jõudsin ma lõpuks ühes Shilaga idakolooniasse. Nad on selle põgenike eest sulgenud kartes vägivallapuhangut. Kuni laevade saabumiseni. Raisk küll. Läänest tulevaid teateid meiega ei jagata, aga teame sellegipoolest, et invasioon peatati. Tõenäoliselt saabub iga hetk uus laine. Siia planeedile. Samas kui meie elame sisuliselt autos lageda taeva all.

Tuesday, November 2, 2010

14.11.67.101AE

05.00 Ootan Laruud jälgides hüperruumi sisenemist. Miks piraatlusega tegeleda? Sellel planeedil leidub vett ja maismaad, seega ostes DNAd saaksid nad Laruu saared üles künda ja asustada ja panna aluse mereandide populatsioonile! Ökosüsteem oma soovi järgi ümber kujundada. Laruu rahvaarv on madal, nende äratoitmiseks ei lähe palju tarvis. Mõne aasta tööga võib Laruu täiesti iseseisvaks ühiskonnaks muuta, kes ehitab tehnoloogiat planeedi merepõhjast kaevandatud metallidega, elatudes saartel kultiveeritud taim- ja loomsaadustest. Miks nad kolooniat maismaale ei rajanud? Kui siin on indigeenseid organisme tahavad nad ilmselt koloonia merele rajamisega ökosüsteemi kahjustamist vältida. Või lihtsalt märkamatuks jääda, hoides rahvaarvu madalana ning vältides laiaulatuslike tehismaastike loomist. Sellel planeedil on hingamiskõlbulik atmosfäär ja puhas merevesi, kõik eeldused ülejäänud galaktikast sõltumatu kultuuri loomiseks.
Slorei peaks lähema tunni jooksul hüperruumi sisenema. Saan oma teooria proovile panna...ettevaatlikult, muidugi, või laev laguneb tükkideks. Olen taaskord sihi silme ette seadnud, paika kus me kõigi ootuste kohaselt surma saame. Võrreldes alternatiiviga on see aksepteeritav risk. Teekond nimetule planeedile võtaks katse ebaõnnestumise korral üle kahe kuu aega. Õnneks eksisteerivad tagavaraväljapääsuna simulatsioonid, mis annavad hea vabanduse laevakaaslastest eemale hoida. Sapiensitest pole meelelahutust oodata. Olen veendunud, et pikaajaline Rymoni seltskonnale paljastumine viib vältimatult kas äparduste või parandamatu tülini, kuigi selle mehe iseloomu arvestades jääksid vaidlused väga ühepoolseteks.

06.38 Ma olen nüüd näinud päeval juhtus, püüdes välja uurida kuidas intsident kõrvaltvaatajale oleks tundunud. Asjaolu, et ma olin ärkvel, muudab trastiliselt vahejuhtumi tähendust. Ainus vähegi loogiline seletus on pärast põgusat AI vaimufüsioloogia-sektsiooniga konsulteerimist hüpnagoogiline hallutsinatsioon. Ma pole hüpnagoogilisi hallutsinatsioone varem kogenud, mis vähendab selle seletuse elulootust. Aga ehk on vahejuhtumil mingisugune seos...hequrade füsioloogiaga? Jään valvsaks edasiste intsidentide kordumise ootuses. Olgu mis on, ma ei usu, et see oli…millena paistis. Milline nähtava motiivita surmavaenlane oma plaanidest ohvrile ette teatab?
Ma lasen oma ruumi unenäolugeja installeerida. Olen näinud siluette ja igatsenud paika, kus ma eales viibinud pole. Tunne kaob ärgates ja asendub minu tavaliste soovide ja koduigatsusega. Unenäod on tõenäoliselt minu ülestimuleeritud aju kujutlusvõime vili, kuid kuni pole tõendeid, et tegu EI ole mingis vormis hequrade liigimäluga tahan ma neid katalogiseerida ja analüüsida.
07.00 Vältisin just kahte kuud juhtme küljes veetmist! Rymoni tervisekahjustused on sellega võrreldes- tähtsusetud? Ta on elus, kuigi vajus mõneks ajaks lahtisilmi šokiseisu. Aga…

07.03 Meenutab aega, mil Mane sai teate, et ta vend on lahingus langenud. Ei teinud päev otsa midagi peale värisedes tühja pilguga seina põrnitsemise, lahkus aastaks sõjaväest. Ja ma pidasin seda tol ajal veidraks. Rymoniga toimunu tuletas meelde. Värisemine, põrnitsemine, aga erinevalt Mane'ist ma ei usu, et Rymon sellest ise välja oleks tulnud. Nüüd tundub mees korras olevat ja leiutas oma voodis mooduse kunstliku kooma abil edaspidiste kõrvalmõjude vältimiseks. Kõigest pool tundi pärast põrandale inimtarretiseks kokku kukkumist. Hämmastav ravitsustehnoloogia, või taastuvad sapiensid vaimselt inimestest kiiremini? Olen ülimalt rahul.

07.16 Neljateistkümnes tund ärkvel. Füüsiline väsimus puudub, vaimne rõhuv. Silmad ei püsi kinni. Diagnoos - kohveiiniüledoos.

14.42 Katse ebaõnnestunud. Aju on öösiti täidetud kasutu pahnaga. Üllatavaks asjaoluks kujunes salvestiselt tähistaevast vaadates kogetud õõvatunne. Loogiline, muidugi, kuna unenägude taustad olid piiritlemata, aga akna taga laiunud pimeduse mõistmine oli häirivalt...järsk. Nagu vaataks musta auku ja mõistaks, et must auk vaatab tagasi.

19.15 Korihtose langes shagalide kätte, suutsin põgeneda. Piirasime sapiensite hukkumist, ohverdades kõik oma automatronid. Kaks kolmandiku elus, kindlustasid kaljulõhe linnast kagus, ootame abivägesid. Lahkun koidu saabudes tsiviilisikutega, siin ei võta keegi mu nõu kuulda. Selle aja vältel mil shagalid ennast läbi kalju söövad tahan siit võimalikult kaugele saada. Elu lahingus ohverdamiseks on õige aeg ja koht, kuid viljatu väikeplaneet kesk võõrleegioni ei vasta kumbalegi kriteeriumile. Pealegi - ma ei taha surra. Suremine kõrvetab. Õgh. Shila rääkis, et idas olevat uus antiiklaev maandunud. Ilmselt viitas ta Monicale. Mul on seega sihtpunkt olemas. Shila anus, et jääksin, nüüd tahab kaasa tulla, kaalun loa andmist. Mäng masendab. Või on see simulatsioon. Kurat teab.

22.34 Mul pole tõendeid shagalide ,,olemuse’’ ega asjaolu kohta, et Mara tegelikult mõne shagaleri võimu all pole. Ainult Mara sõnad on selle looversiooni kinnituseks. Ma ei saa Mara turvameetmeid rohkem karmistada, seega võtan ootepositsiooni ja vaatan mis edasi saab – hüperruumis meid ei rünnata ning muu ei loe.

And now for something completely different: Clio füüsika tunnitöö.