01:55 Enesetunne on uimane. Esimest korda üle pika aja tunnen midagi, mida võib mõõndustega söögiisuks kutsuda. Liigesed on kangemad kui treeningkoomade ajal sõjaväes. Rymon ja Mara on surnud...aga veidral kombel...kummitab see mind vähem. Tunnen nende saatuse vastu süütud uudishimu, aga...mul on targem mitte teada.
Mind valdab hirm ja tuim põnevus - sarnane eksamipalavikule, kui aus olla. Tahan näha oma unenägude klaastorne, veenduda, et see polnud kõik vaid ettekujutus.
02:21
Arvestades hequrade planeedi esmaseid näitajaid pean oma unenägude najal vormunud teooriad kõrvale heitma. Planeet on tühi, ainsateks tsivilisatsiooni märkideks templid. Nähtavasti olid nad liiga arenenud teedevõrgustiku ja elamute jaoks.
Sunday, May 29, 2011
27.12.67.101AE
06.00 Mul on kahju, et ma kunagi tema truuduses kahtlesin. Rymon on hea mees. Ja ta on heades kätes.
Olen oma otsuse teinud. Laev on hüperruumi sisenemas. Mina lähen sellega kaasa. Hiilgusse või hauda. Ma soovin tõde, enne, kui mu mõistus lõplikult ära läheb.
Ma olen varemgi koomas olnud. See ei valmista mulle hirmu. Miks ma siis magada ei saa?
Andsin kõik vähegi ebatarviliku ära. Tõstes Laruu koloonia elatustaset tõstan ma ka oma meeskonna heaolu, kes on ometi ju minu vastutusel. Ma hakkan mõistma, mida Rymon silmas pidas, kui ta ütles, et jääb Maraga minu meeskonda ka siis, kui ma olen kaugel eemal.
Selle ühe päeva jooksul on sapiensid näidanud üles rohkem inimlikkust, kui ma kogu ülejäänud reisi vältel kogenud olen. Usun, et siis, kui ma tagasi jõuan, on Valiri impeerium kõik vabad alad vallutanud ja siis näeb, kas mu teooriad paika peavad. Loodan, et ma ei pea kunagi naasma. Kes teab, mis mind selles uues ajastus ees ootab.
06.41 Hüvastijätt jättis lääge maitse suhu...kuid on lohutav teada, et keegi mind mäletama jääb. Või...arvestades sapiensite kiiret kohastumisvõimet unustab ta mu õigepea ära, nii nagu ta paistab olevat unustanud oma kunagised kolooniakaaslased ja asjaolu, et Mara oli kord humanoid...kuigi ausalt öeldes tundub olukord pigem vastupidine. Rymon keeldub mõistmast, et Mara on shagal. Kuid jah...sapiensitel pole aega leinata. Vähemalt tegin üheselt mõistetavaks, et ma ei tule tema eluajal tagasi. Nii on parem.
Olen oma otsuse teinud. Laev on hüperruumi sisenemas. Mina lähen sellega kaasa. Hiilgusse või hauda. Ma soovin tõde, enne, kui mu mõistus lõplikult ära läheb.
Ma olen varemgi koomas olnud. See ei valmista mulle hirmu. Miks ma siis magada ei saa?
Andsin kõik vähegi ebatarviliku ära. Tõstes Laruu koloonia elatustaset tõstan ma ka oma meeskonna heaolu, kes on ometi ju minu vastutusel. Ma hakkan mõistma, mida Rymon silmas pidas, kui ta ütles, et jääb Maraga minu meeskonda ka siis, kui ma olen kaugel eemal.
Selle ühe päeva jooksul on sapiensid näidanud üles rohkem inimlikkust, kui ma kogu ülejäänud reisi vältel kogenud olen. Usun, et siis, kui ma tagasi jõuan, on Valiri impeerium kõik vabad alad vallutanud ja siis näeb, kas mu teooriad paika peavad. Loodan, et ma ei pea kunagi naasma. Kes teab, mis mind selles uues ajastus ees ootab.
06.41 Hüvastijätt jättis lääge maitse suhu...kuid on lohutav teada, et keegi mind mäletama jääb. Või...arvestades sapiensite kiiret kohastumisvõimet unustab ta mu õigepea ära, nii nagu ta paistab olevat unustanud oma kunagised kolooniakaaslased ja asjaolu, et Mara oli kord humanoid...kuigi ausalt öeldes tundub olukord pigem vastupidine. Rymon keeldub mõistmast, et Mara on shagal. Kuid jah...sapiensitel pole aega leinata. Vähemalt tegin üheselt mõistetavaks, et ma ei tule tema eluajal tagasi. Nii on parem.
Subscribe to:
Posts (Atom)