12.11. 67.101AE

Kell 14.12: Rymon väidab et mu DNA laguneb laiali. Mulle tundub küll üpris stabiilne. Ma proovisin seda Atali abiga dešifreerida kasutades tavalise inimese geenimaterjali šifrina, otsides samasuguseid lõike mis tõenäoliselt ka samalaadseid omadusi omaks. Hequra DNA oleks mitmeti kasutatav sõjategevuses, kui ma vaid suudaksin leida
MRL geeni kromosoomi. Regenereerimine! Ärgem veel mainigem võimalusi energeetika vallas! See viiks uue inimrassi tekkeni. Kui see on tõesti näide hequra pärilikkusmaterjalist siis annab see täiesti uue lähenemisviisi geenitehnoloogiale! Selle näidise kaksikheeliks on tohutu ega oma väljaspool minult tulnud materjali märke retsessiivsetest geenidest, ega rudimentidest. Kui kõigi teiste hequrade DNA on samasugune, rafineeritud ning korrastatud, siis tähendab see ei mingisugust muutust põlvkondade vältel, ei mingisugust muutust läbi aja! Nad on oma pärilikkusainet sorteerinud, saades lahti kõigest mis on ebavajalik jättes alles vaid need alleelid mis reaalselt avalduvad! Ülim, täiuslik kloonide ühiskond. Mis minujaoks samahästi kui lahendab hequrade kadumise mõistatuse. Ilma igasuguse päriliku varieeruvuseta liik, olgu ta nii iidne ja arenenud kui tahes, on sama mis täpselt sama salasõnaga kõikidesse üksusfailidesse sisse logida - kui nuputad välja kuidas pääseda ühte, langevad kõik. Minu pakkumine on epideemia, peiteajaga haigus mis levis laevast laeva tappes kogu rassi enne kui keegi reageerida jõudis. Samas kuidas saab energiast koosnev olevus haigestuda? Ehk olid nad nagu mina...ei, see pole võimalik. Rymon oskaks vastata, kuid ta ei paista tulnuk-geenidest huvitatud olevat, kui me just shagalidest ei räägi. Marast on kahju, muidugi, aga ta kütab ennast ilma asjata üles. Kehalised muutused viiksid selle tüdruku tõenäoliselt endast välja, ehk isegi hulluseni ja ärge öelge et tema meele kehast eraldamine šokki väldiks, keha ja meel hakkavad üksteist mõjutama. Šagali keha inimese mõistusega on võimatu. Isegi parima stsenaariumi juures saab Marast koletis ja kui see juhtub...seisan mina Rymoni kõrval, talle väljasirutatud käes laetud Taurust ulatades. Maraga juhtunu on kurb kuid vaid illustreerib sapiensite ebainimlikkust. See on lausa õõvastav, kuidas nad näevad välja...peaaegu inimesed.
Vaikus tungib läbi kõrvade ajusse, trummeldab trummikiledes. Peaaegu nagu oleksin tagasi Lecari lõõmava sinipäikese all. Õnneks on Monical alles sõdurite kodujaamadest kaasa toodud muusikat mis õhkkonda pehmendab. Huvitav kas sapiensid tunnevad laulu tähendust?

12.11. 67.101AE

Kell 12.36: Olen tutvunud uue elukohaga küllaldasel määral proovimaks järele siinset hüperkiirendit. See osutus ülimalt kasulikuks ennasttäis bürokraatide eest põgenemisel. Või et Valiri saadik...see tähendab poliitikat, palju poliitikat, eriti arvestades saatjaskonna suurust. Huvitav kas sõda on tulekul? Uus vallutusretk? Nad tundusid paranoilised, või lihtsalt tülialtid. Kelleks nad mind pidasid? Piraadiks? Häh, Reli Diiavi nägu oli hindamatu. Ta pole harjunud vastuhakuga. Ma hakkan seda näoilmet edaspidi ekraanil taasesitama kui soovin igavusehetki rõõmsamaks muuta. Keegi ei tohi endast niipalju arvata et välistada kõik vastuhakuvõimalused. Mu unegraafik on segamini, ajal pole siin laeval mingisugust tähtsust. Ma panen järgnevast õhtust alates öö- ja päevatulede režiimi tööle. Hämarus kaheteistkümnest seitsmeni, ehk isegi installeerin mõne võltsvaate imiteerimaks päikese ringkäiku. See pole õige kui inimene läheb magama mil iganes ta väsimust tunneb. Vot kolmekümne-tunnised ööpäevad nagu meil Treki käe all treenides, see oli teine lugu...hoidis keha puhanult ja meele värskena, kindel päevakava.